Kuld on tuhandeid aastaid olnud jõukuse mõõdupuu ja võimu sümbol. Ka tänapäeval suhtutakse kulda kogu maailmas erilise aukartusega.
Idamaades on ehte- ja kangikullaga kauplemine olnud traditsiooniliselt hästi arenenud. Samal ajal on teine kullatoodete liik muutunud üha populaarsemaks: investeerimismündid. Kõrvuti kangidega on mündid väärismetalliturul kogu maailmas oluline investeerimisvahend. Järgnevalt peamised erinevused kuldkangi ja investeerimismündi vahel.
Ehtsuse tagatis
Kange toodavad nii riiklikud kui ka eraõiguslikud rafineerimistehased. Väljaspool riiklikke tehaseid valmistatud kullatoodete puhtus võib mõnikord kahtlust äratada. Kang on lihtne ja suhteliselt suur ese, mistõttu on selle võltsimine võimalik. Tuntud näide on niinimetatud volframisüdamikuga kangid, mille sisu on asendatud volframiga. Sellist pettust võib olla üsna raske avastada.
Investeerimiskuldmünte vermivad seevastu üksnes riiklikud rahapajad, mis tagab nende ehtsuse. Münti on eraviisiliselt äärmiselt keeruline järele teha.
Kuna münt on väike, on võõra materjali peitmine selle sisse praktiliselt võimatu nii, et asjatundlik ekspertiis seda ei avastaks. Lisaks on mündil väga peened kunstilised ja turvaelemendid, mida on erakordselt raske korrata.
Lõpuks ei ole mündi võltsimine lihtsalt mõistlik. Igal mündil on ametlik nimiväärtus, mis teeb sellest juriidiliselt raha. Raha võltsimist karistatakse rangelt kõigis riikides. Nii on kuldmündi järeletegemine ühtaegu keerulisem ja märksa karmimalt karistatav, mistõttu on sellised võltsingud kurjategijatele märksa vähem ahvatlevad.
Likviidsus ja anonüümsus
Kangidel on sageli seerianumbrid, mis lubab nende liikumist kogu maailmas jälgida. See ei ole kullaomaniku huvides alati soovitav. Väikest kangi võib olla raske müüa, suure kangi müük eeldab tavaliselt päritolu tõendavaid dokumente.
Kuldmündid antakse välja ilma sertifikaadi ja seerianumbrita, mis teeb kauplemise lihtsamaks. Usaldus kuldmüntide vastu on suur just nende äratuntavuse tõttu. Sellise mündi saab müüa igas arenenud riigis, kus on väärismetalliturg, ja seda selgete ning läbipaistvate noteeringute alusel.
Ajalooline ja kollektsiooniväärtus
Sisuliselt on kang tehniliselt töödeldud ja lihtsa kujuga väärismetallitükk.
Münt on aga palju viimistletum ja esteetiliselt rikkalikum ese. Selle kujutis kannab alati kultuurilist ja ajaloolist tähendust. Kõigis suurtes riikides on kuld olnud käibel müntidena. Ka tänapäeval esindab münt ajastut, kultuuri ja riigi suveräänsust. Igal mündil on oma kaitstud kujundus ja lugu, mis annab talle väärtuse, mis ulatub metalli kaalust palju kaugemale.
Kuldmündi eelised erainvestorile
Paindlikkus: münte on saadaval eri kaaludes (alates 1/20 untsist kuni 1 kilogrammini), mis lubab alustada suhteliselt väikese summaga. Praktilisus: münte on lihtne hoiustada, transportida ja vajaduse korral ükshaaval müüa. Kahekordne väärtus: münt on eelkõige investeering kulda, kuid ühtlasi sissepääs numismaatikasse. Mõne sarja või erilise vermimistunnusega mündi väärtus võib kasvada kiiremini kui metalli hind.
Žetoonid ja medalid ei ole mündid
Oluline on teada, et investeerimismündina käsitatakse üksnes riigi välja antud münte. Eraettevõtete valmistatud medalid ja žetoonid võivad samuti olla väärismetallist, ümmargused ja omanäolise kujundusega. Kuid ainult ametlikul mündil on kõik eespool kirjeldatud ehtsuse ja likviidsuse tagatised.
Kokkuvõte
Traditsioon osta kulda kangidena on ajaproovile vastu pidanud. Tõeline tarkus seisneb aga selles, et tunda parimaid kättesaadavaid investeerimisvõimalusi. Investeerimismünt on kaasaegne, turvaline ja elegantne viis kulda omada. See ühendab väärismetalli usaldusväärsuse, väljaandva riigi tagatised, kõrge likviidsuse ning kultuuri- ja ajalooväärtuse.
See ei ole traditsioonist loobumine, vaid selle rikastamine. See on võimalus vara hajutada, omada kulda, mille ehtsuses ei ole kahtlust, ja anda järgmistele põlvedele edasi mitte lihtsalt metallitükk, vaid väike puhtasse kulda vermitud ajalugu.